See ei ole investeerimisalane nõuanne. Esitatud teave on üksnes hariduslikel ja informatiivsetel eesmärkidel ning ei kujuta endast soovitust osta või müüa ühtegi finantstoodet.
Wholesale Price Index (WPI) mõõdab keskmist hinnamuutust tootja tasandil, enne kui hinnad jõuavad tarbijani. Indeksit avaldavad riiklikud statistikaasutused ning see on kauplejatele kasulik makrosignaal, kes soovivad inflatsiooniandmetele ette positsioneerida. WPI on tihedalt seotud USA Producer Price Index (PPI)ga ning neid kahte kasutatakse sageli vaheldumisi. WPI kajastab kaupade hindu hulgimüügi tasandil ning indeks on tarbijainflatsiooni juhtiv näitaja.
Kuidas WPI on koostatud
WPI koostatakse hulgihindade korvist, mis on kaalutud iga kauba tähtsusega hulgimajanduses. Korv hõlmab toorainet, vahetooteid ja lõpptoodangut tootja tasandil. Kaalud põhinevad kaupade väärtusel, mida müüakse hulgitasandil, ning neid uuendatakse perioodiliselt, et kajastada muutusi majanduses.
WPI avaldatakse kord kuus ning väljalase on suur sündmus kauplejatele, kes jälgivad inflatsiooniandmeid. Avaldamine sisaldab põhinumbrit, põhinumbrit (välja arvatud toit ja energia) ning detaili kategooriate kaupa. Kauplejad, kes väljalaset jälgivad, otsivad üllatusi ning üllatused liigutavad turge.
WPI erineb Consumer Price Index’ist (CPI), mis mõõdab hindade muutust tarbijatasandil. WPI on CPI juhtiv näitaja, sest muutused hulgihindades kanduvad tavaliselt viivitusega üle tarbijahindadesse. Viivitus on tavaliselt mõni kuu ning kaupleja, kes suudab ülekandumist ette näha, saab positsioneerida enne CPI väljalaset.
WPI kasutamise strateegiad aktsiatehingutes
Esimene strateegia on kaubelda sektoreid, mis on WPI liikumisele kõige rohkem avatud. Tõusev WPI viitab sisendkulude kasvule ning kõrgete sisendkuludega sektorid (tootmine, materjalid, energia) on kõige rohkem mõjutatud. Kaupleja, kes eeldab WPI tõusu, võib lühistada kõrgete sisendkuludega sektoreid ja võtta pikki positsioone madalate sisendkuludega sektorites (teenused, tehnoloogia). Tehing on suhtelise väärtuse tehing ning see teenib kasu sektorite tootluste hajuvusest.
Teine strateegia on kaubelda keskpanga reaktsiooni WPI-le. Tõusev WPI viitab inflatsiooni kasvule ning keskpank võib reageerida intressimäärasid tõstes. Kaupleja, kes eeldab jõulisemat (hawkish) reaktsiooni, saab positsioneerida tugevama valuuta ja lamedama tootluskõvera (yield curve) kasuks. Tehing on makrotehing ning see teenib kasu varaklasside tootluste hajuvusest.
Kolmas strateegia on kaubelda WPI avaldamise üllatuskomponendiga. Kaupleja, kellel on mudel, mis prognoosib WPI numbrit, saab positsiooni võtta enne avaldamist ning võtta positsiooni, mis teenib kasu üllatusest. Mudel põhineb ajaloolisel seosel WPI ja teiste makromuutujate vahel (nafta hinnad, toorme hinnad, valuutaliikumised). Mudel ei ole täiuslik ning kaupleja peaks arvestama väikese protsendi kaotavate tehingutega.
Neljas strateegia on kasutada WPI-d filtrina teiste tehingute jaoks. Kaupleja, kellel on aktsiaspetsiifiline vaade, saab kasutada WPI-d filtrina, et otsustada, kas aktsia on soodsas makrokeskkonnas. Aktsia, mida kahjustavad kasvavad sisendkulud, on raskem kaubelda tõusva WPI keskkonnas ning kaupleja võib soovida enne positsiooni võtmist oodata soodsamat keskkonda.
WPI-põhiste strateegiate piirangud
Esimene piirang on see, et WPI on tagasivaatav näitaja. WPI mõõdab juba toimunud hinnamuutusi ning indeks ei ennusta tulevikku. Kaupleja, kes kasutab WPI-d tulevikku vaatava näitajana, teeb eeldust, et trend jätkub, ja see eeldus võib osutuda valeks.
Teine piirang on see, et WPI allub revisjonidele. WPI esialgset avaldamist korrigeeritakse sageli järgnevatel kuudel ning parandused võivad olla suured. Kaupleja, kes tegutseb esialgse avaldamise põhjal, on revisjoni suhtes haavatav ning tehing võib revisjoni avaldamisel kaupleja vastu pöörduda.
Kolmas piirang on see, et WPI on seotud teiste makromuutujatega. Kaupleja, kes kaupleb WPI-ga, kaupleb kaudselt laiemat makrokeskkonda ning tehing ei ole puhas WPI panus. Kaupleja, kes soovib WPI-panust isoleerida, peab arvestama teiste muutujatega ning selle kontrollimine on praktikas keeruline.
Neljas piirang on see, et WPI ei ole alati tarbijahinna inflatsiooni juhtiv näitaja. Hulgihindade ülekandumine tarbijahindadesse sõltub sektorist, riigist ja ajaperioodist. Kaupleja, kes eeldab stabiilset ülekandumist, on avatud riskile, et ülekandumine muutub, ning tehing võib kaupleja vastu pöörduda.
Kuidas riski juhtida
Aus vastus on kasutada WPI-d ühe sisendina paljude seas, mitte ainsa aluse tehinguks. Kaupleja, kellel on aktsiapõhine vaade, sektori vaade ja makrovaade (sealhulgas WPI), kasutab WPI-d õigesti. Kaupleja, kellel on ainult WPI-vaade, puutub kokku WPI piirangutega ning tehing on habras.
Teine vastus on määrata WPI-tehingu suurus väikeseks protsendiks kontost. WPI on makromuutuja ning kaupleja eelis makromuutujas on tavaliselt väike. Kaupleja, kes määrab tehingu suuruseks 5% või 10% kontost, puutub kokku väikese kahjumi riskiga, kui tehing on vale, ning kahju on taastatav. Kaupleja, kes määrab tehingu suuruseks 50% või 100% kontost, puutub kokku suure kahjumi riskiga ning kahju võib olla raske taastada.
Seotud ressursid
Kust alustada
Kui hindad WPI-d kui kauplemissignaali, on kõige kasulikum harjutus teha ajalooliste andmete põhjal lihtsa WPI-põhise strateegia backtest ja hinnata tulemust. Meie brokerite võrdlus toob välja varade katvuse ja uurimistöö igas brokeris, mis koos annavad sulle pildi sellest, mis on laual enne, kui alustad kauplemist.