Milliseid strateegiaid saavad kauplejad kasutada hulgimüügi protsessi võimendamiseks

Hulgi-protsess aktsiatehingutes võib avada uusi võimalusi. See juhend käsitleb peamisi strateegiaid, nõudeid ja praktilisi kompromisse.

Lahtiütlus

See ei ole investeerimisalane nõuanne. Esitatud teave on üksnes hariduslikel ja informatiivsetel eesmärkidel ning ei kujuta endast soovitust osta või müüa ühtegi finantstoodet.

Nende riskiteadete ingliskeelne versioon on autoriteetne. Tõlked on esitatud üksnes mugavuse eesmärgil.

„Hulgi-protsess“ aktsiatehingutes on väljend, mis hõlmab mõnda erinevat kontseptsiooni ning kõige levinum kasutusviis on protsess, mille käigus ostetakse aktsiaid otse emitendilt või suurelt institutsionaalselt müüjalt hulgi hinnaga. Hulgi hind on madalam kui turuhind ning hulgi hind on kättesaadav ainult kvalifitseeritud investoritele või investoritele, kes vastavad minimaalse ostu künnisele. Hulgi-protsessi kasutavad strateegiad võivad olla kasulikud kauplejatele, kes kvalifitseeruvad, ning need strateegiad sisaldavad kaupleja jaoks kompromisse, mida ta peaks mõistma.

Mis on hulgimüügiprotsess

Hulgimüügiprotsess aktsiatehingutes viitab aktsiate otsesele ostmisele emitendilt või suurelt institutsionaalselt müüjalt, tavaliselt turuhinnast madalama hinnaga. Allahindlus võib olla 5 protsendist kuni 20 protsendini ning allahindlus sõltub emitendist, ostu suurusest ja turutingimustest. Hulgimüügiprotsessi kasutatakse kvalifitseeritud investorite, institutsionaalsete investorite ja mõnede suure netoväärtusega eraisikute poolt.

Hulgimüügiprotsess ei ole sama mis private placement. Private placement on väärtpaberite müük väikesele hulgale akrediteeritud investoritele ning private placement on vabastatud väärtpaberiseaduste registreerimisnõuetest. Hulgimüügiprotsess on laiem mõiste ning hulgimüügiprotsess võib hõlmata private placements’e, block trades’e ja otsese aktsiate ostmise plaane.

Peamised strateegiad

Esimene strateegia on plokktehing. Kaupleja ostab suure ploki aktsiaid institutsionaalselt müüjalt ning plokktehing teostatakse turuhinnast soodsamalt. Plokktehing nõuab suurt kapitali ning plokktehing nõuab suhet müüjaga või maakleriga, kes saab tehingut vahendada.

Teine strateegia on otsene aktsiate ostmise kava (DSPP). Investor ostab aktsiaid otse emitendilt ning DSPP-d pakuvad paljud börsiettevõtted. DSPP võimaldab investoril osta aktsiaid soodsamalt ning DSPP võimaldab investoril reinvesteerida dividendid. DSPP on pikaajaline strateegia ning DSPP ei sobi lühiajaliseks kauplemiseks.

Kolmas strateegia on erapakkumine (private placement). Investor ostab aktsiaid emitendilt erapakkumises ning erapakkumine on vabastatud registreerimisnõuetest. Erapakkumine on saadaval ainult kvalifitseeritud investoritele ning erapakkumine allub hoidmisperioodile. Hoidmisperiood võib olla kuus kuud kuni kaks aastat ning hoidmisperiood piirab kaupleja paindlikkust.

Neljas strateegia on õiguste emiteerimine (rights offering). Aktsionär ostab täiendavaid aktsiaid turuhinnast soodsamalt ning õiguste emiteerimise pakub emitent olemasolevatele aktsionäridele. Õiguste emiteerimine on viis positsiooni suurendamiseks ning õiguste emiteerimine on saadaval kõigile olemasolevatele aktsionäridele, mitte ainult kvalifitseeritud investoritele.

Viies strateegia on pakkumismenetlus (tender offer). Investor müüb aktsiad tagasi emitendile turuhinnast kõrgema hinnaga ning pakkumismenetluse pakub emitent olemasolevatele aktsionäridele. Pakkumismenetlus on viis positsioonist väljuda ning pakkumismenetlus on saadaval kõigile olemasolevatele aktsionäridele, mitte ainult kvalifitseeritud investoritele.

Nõuded

Esimene nõue on kapital. Hulgimüügi protsess nõuab märkimisväärset kapitali ning kapitali suurus jääb DSPP puhul vahemikku €10 000 kuni miljonite eurodeni plokitehingu puhul. Kauplejal peaks olema kapital olemas ning kaupleja peaks olema valmis kapitali pikaks ajaks lukustada.

Teine nõue on akrediteeritus. Erapakkumine eeldab, et investor on akrediteeritud investor, ning akrediteeritus põhineb sissetulekul, netoväärtusel või kutselisel kogemusel. Kaupleja, kes ei vasta akrediteerimise nõuetele, ei saa erapakkumises osaleda ning kaupleja peaks vaatama teisi strateegiaid.

Kolmas nõue on suhe. Plokitehing nõuab suhet maakleriga, kes saab tehingut vahendada, ning suhe kujuneb aja jooksul. Kaupleja, kes on hulgimüügi protsessiga uus, peaks alustama DSPP-st või õiguste emissioonist ning kaupleja saab suhteid aja jooksul üles ehitada.

Neljas nõue on kannatlikkus. Hulgimüügi protsess ei ole kiire tehing ning see nõuab kannatlikkust. Hoidmisaeg võib olla pikk ning kaupleja peaks olema valmis hoidma aktsiaid kuid või aastaid.

Praktilised kompromissid

Esimene kompromiss on likviidsus. Hulgimüügi protsess vähendab positsiooni likviidsust ning kaupleja ei pruugi aktsiaid kiiresti müüa. Kaupleja, kes vajab likviidsust, ei peaks kasutama hulgimüügi protsessi ning peaks kaaluma pigem avalikku turgu.

Teine kompromiss on allahindlus võrreldes turuhinnaga. Hulgihind on turuhinnast madalam, kuid hulgihind ei ole tagatud. Turuhind võib langeda alla hulgihinna ning kaupleja võib lõpuks saada positsiooni, mille väärtus on ostuhinnast väiksem. Kaupleja peaks võrdlema hulgihinda turuhinnaga ning ei tohiks eeldada, et allahindlus on garanteeritud kasum.

Kolmas kompromiss on tasud. Hulgimüügi protsessil võivad olla kõrgemad tasud kui avalikul turul ning tasu võib olla paigutustasu, struktureerimistasu või hoidmistasu. Kaupleja peaks arvutama kogukulu ning võrdlema kogukulu avalikul turul ostmise kuluga.

Levinud küsimused hulgimüügi protsessi kohta

Kes saab osaleda hulgimüügi protsessis? Hulgimüügi protsess on saadaval kvalifitseeritud investoritele, institutsionaalsetele investoritele ja suure netoväärtusega isikutele. Akrediteerimise nõuded erinevad jurisdiktsiooniti ning kaupleja peaks kontrollima kohalikke reegleid.

Mis on tüüpiline allahindlus? Allahindlus jääb vahemikku 5 protsendist kuni 20 protsendini ning allahindlus sõltub emitendist, tehingu suurusest ja turutingimustest. Kaupleja peaks võrdlema allahindlust tasudega ning arvutama netoallahindluse.

Kas ma saan aktsiad kohe pärast hulgimüügi ostu müüa? Aktsiad võivad olla seotud hoidmisperioodiga ning hoidmisperiood võib olla kuus kuud kuni kaks aastat. Kaupleja peaks kontrollima hoidmisperioodi ning olema valmis aktsiaid nõutud perioodi jooksul hoidma.

Seotud ressursid

Kust alustada

Kui hindad hulgimüügi protsessi, on kõige kasulikum esimene samm kindlaks teha strateegiad, mis sobivad sinu kapitaliga, sinu kvalifikatsiooniga ja sinu ajahorisondiga. Meie Brokerite võrdlus loetleb maaklerid, kes pakuvad ligipääsu hulgimüügi protsessile, mis koos annavad sulle ülevaate sellest, mida maakler pakub, enne kui teed esimese hulgimüügi tehingu.