See ei ole investeerimisalane nõuanne. Esitatud teave on üksnes hariduslikel ja informatiivsetel eesmärkidel ning ei kujuta endast soovitust osta või müüa ühtegi finantstoodet.
Leping za razliko (CFD) je leping z posrednikom, ki izplača razliko med vstopno ceno in izstopno ceno osnovnega sredstva. CFD na delnico izplača gibanje cene delnice, brez tega, da bi trgovec imel v lasti delnice. CFD-ji so privzeto z vzvodom, vzvod pa je določen z zahtevo po kritju. Vloga vzvoda pri CFD-jih je, da naredi pozicijo učinkovito, ne pa da poveča stavo, in trgovec, ki uporablja CFD-je, mora razumeti to razliko.
Mis on CFD tegelikult
CFD ei ole väärtpaber. Kaupleja ei oma alusaktsiaid ning kauplejal ei ole õigust hääletada ega saada dividende samal viisil nagu alusvara puhul. CFD on leping maakleriga (Broker) ning maakler on tehingu vastaspool. Leping arveldatakse rahas ning raha suurus on vahe sisse- ja väljumishinna vahel, korrutatuna aktsiate arvuga.
Aktsiale (stock) sõlmitud CFD maksab aktsia hinnaliikumise, kuid CFD ei anna kauplejale õigust hääletada ettevõtte iga-aastasel üldkoosolekul ning CFD ei anna kauplejale õigust saada dividendi rahas. Dividend kantakse tavaliselt CFD-le kui rahaline korrigeerimine, kuid korrigeerimine on maha arvatud maakleri finantseerimiskuludest ning netosumma on tavaliselt väiksem kui alusdividend.
CFD-le kehtivad ka maakleri marginaalinõue (margin call) ja maakleri finantseerimiskulu. Kaupleja, kes hoiab CFD-d üleöö, maksab finantseerimiskulu laenatud osa pealt ning kulu on pikaajaliste positsioonide puhul reaalne koormus. Kaupleja, kes hoiab CFD-d läbi suure ettevõtte sündmuse (aktsiate split, eridividend), on avatud maakleri korrigeerimisele ning korrigeerimine ei pruugi vastata alusvarale.
Kuidas leverage töötab CFD-des
CFD on leverage’itud tagatisnõude kaudu. Kaupleja paneb hoiuseks osa positsiooni väärtusest ning ülejäänu laenab Broker. Kaupleja tootlus võimendub leverage’i kordaja kaudu.
Leverage’i kordaja on määratud Brokeri, regulaatori ja kaupleja konto tüübi poolt. ESMA Euroopa Liidus seab jaeinvestoritele piirangu aktsiate CFD-de leverage’ile tasemel 1:5, mis tähendab 20% esmast tagatist. Väljaspoolt reguleeritud Brokerid võivad pakkuda kõrgemat leverage’i, kuid regulatiivne kaitse on õhem.
Leverage’i kordaja sõltub ka alusvara volatiilsusest. Volatiilsel aktsial on kõrgem tagatisnõue kui vähem volatiilsel aktsial ning leverage’i kordaja on madalam.
Võimenduse roll CFD-s
Võimenduse roll CFD-s on muuta positsioon tõhusaks. Kaupleja, kes soovib võtta aktsia suhtes lühiajalise vaate, saab kasutada CFD-d positsiooni suuruse määramiseks vastavalt vaatele, ilma et ta peaks kogu nominaalsumma sularahas välja käima. Vabanev kapital on võimenduse tegelik majanduslik kasu ning kaupleja saab vabanevat kapitali kasutada mõneks teiseks tehinguks, riskimaandamiseks või rahaks.
Roll ei ole panuse võimendamine. Kaupleja, kes kasutab võimendust selleks, et võtta positsioon, mis on suurem kui see, mis oleks olnud ilma võimenduseta, võtab riski, mida kauplejal ei ole vaja võtta, ning kaupleja puutub kokku võimenduse asümmeetrilise riskiprofiiliga. Asümmeetriline riskiprofiil on kaotuste liitmise (compounding) tulemus ning liitmine on kõige tugevam kiiretes turutingimustes.
Aus võimenduse kasutus CFD-s on positsiooni suuruse määramine stopi ja konto järgi, mitte soovitud tootluse järgi. Kaupleja, kellel on €10,000 konto, 1% risk tehingu kohta ja stop 5% kaugusel sisenemisest, vajab positsiooni suurust, mis tekitab stopis €100 suuruse kahjumi. Võimenduse number on see, mida positsiooni suurus nõuab, mitte eesmärk iseenesest.
Hoobade kasutamise kulud CFD-s
Esimene kulu on finantseerimiskulu. Üleöö hoitav CFD maksab laenatud osale finantseerimismäära. 5% aastane finantseerimismäär 5:1 hoobadega CFD puhul on ligikaudu 20% aastas kaupleja kapitalilt, makstakse iga päev. See kulu on kõige tavalisem põhjus, miks hoobadega CFD-d jäävad pikematel ajahorisontidel aluseks oleva instrumendi tootlusest maha.
Teine kulu on spread. CFD-l on vahe ostu- ja müügihinna (bid ja ask) vahel ning spread on maakleri tasu likviidsuse pakkumise eest. Spread on tavaliselt laiem kui aluseks oleva aktsia puhul. Kaupleja maksab spreadi iga edasi-tagasi tehingu pealt.
Kolmas kulu on slippage (täitmise libisemine). CFD täidetakse maakleri hinnaga ning täitmishind võib erineda taotletud hinnast. Slippage on väike likviidsel turul ja suur õhukesel turul. Kaupleja peaks arvestama, et väike osa tehingutest sisaldab märkimisväärset slippage'i.
Millal kasutada CFD-d koos finantsvõimendusega
Finantsvõimendusega CFD on kõige sobivam lühiajalise taktikalise positsiooni jaoks, kus kauplejal on mõneks päevaks suunavaade ja ta soovib positsiooni suurust vastavalt vaatele. CFD võimaldab kauplejal võtta positsiooni ilma kogu nominaalsummat täielikult välja panemata ning finantsvõimendus on tõhususe tööriist, mitte võimenduse eesmärk.
Finantsvõimendusega CFD on kasulik ka riskimaandamiseks. Kaupleja, kellel on pikk portfell, saab võtta lühikese CFD-positsiooni, et maandada teadaolevat riskiperioodi, ning maandamise kuluks on laenatud osa finantseerimismäär. Maandamine ei ole tasuta, kuid see on odavam kui pika positsiooni sulgemine ja sündmuse järel uuesti sisenemine.
Finantsvõimendusega CFD on pikaajaliseks hoidmiseks vähem sobiv, kui kaupleja kasutab CFD-d aktsiate omamise asendajana. Finantseerimiskulu liitub kogu hoidmisperioodi jooksul, kaupleja ei oma aktsiaid ning kaupleja on avatud maakleri kohandustele seoses ettevõtte tegevustega. Kauplejal on parem aktsiad otse osta, saades hääleõiguse ja õiguse saada dividende samas vormis nagu alusvara.
Seotud ressursid
Kust alustada
Kui hindate CFDsid oma strateegia jaoks, on kõige kasulikum harjutus avada CFD-brokeris väike konto ja testida platvormi ühe nädala jooksul. Meie brokerite võrdlus loetleb CFD-brokerid, saadaoleva finantsvõimenduse ning tasude ajakava; need koos näitavad, milline on kulu ja töövoog enne, kui otsustate.