See ei ole investeerimisalane nõuanne. Esitatud teave on üksnes hariduslikel ja informatiivsetel eesmärkidel ning ei kujuta endast soovitust osta või müüa ühtegi finantstoodet.
Optsioonide tagatis on tagatis, mida Broker nõuab, et hoida avatud optsioonipositsiooni. Tagatis on nõutav optsiooni müüjatelt (kellel on kohustus aktsia osta või müüa) ning tagatis ei ole nõutav optsiooni ostjatelt (kes on juba tasunud preemia ja ei saa kaotada rohkem kui preemia).
Tagatisnõude määravad Broker ja reguleerija ning nõue sõltub optsiooni tüübist, strike’ist, aegumisest ning alusvara volatiilsusest.
Optsiooni müüja tagatisnõue on kõige asjakohasem kauplejale, kes hindab optsioonide finantsvõimendust. Müüja võtab riski, et optsioon realiseeritakse, ning Broker soovib tagatist, mis katab võimaliku kahju. Tagatisnõue määrab, kui suur osa kontost on positsiooniga seotud, ja kui palju finantsvõimendust müüja saab kasutada.
Miks ostjatel ei ole vaja tagatist
Optsiooni ostja on juba tasunud kogu preemia. Ostja ei saa kaotada rohkem kui preemia ning maakleril ei ole ostja suhtes krediidiriski. Ostja konto ei vaja tagatist, sest ostja maksimaalne kahjum on preemia ning preemia on väike võrreldes aktsia nominaalväärtusega.
Ostja konto debiteeritakse preemia ostmise ajal ning preemia on ostja maksimaalne rahaline kohustus. Ostja saab hoida optsiooni kuni tähtaja saabumiseni, lisamata ühtegi täiendavat vahendit, olenemata sellest, kui palju aktsia optsiooni vastu liigub. Ostja ainus risk on kaotatud preemia.
Miks müüjad vajavad tagatist
Optsiooni müüjal on kohustus optsiooni kasutamise korral osta või müüa aktsia lunastushinnaga. Müüja maksimaalne kahjum on määratlemata (katmata call’i puhul) või suur (katmata put’i puhul, kuni lunastushinnani korrutatuna aktsiate arvuga). Broker nõuab tagatist, et katta võimalik kahjum, kui müüja ei suuda kohustust täita.
Müüja tagasinõue on lühikese tähtajaga optsiooni puhul kõrgem (tähtaeg on lähedal ja aktsia liikumine võib olla optsiooni väärtusega võrreldes suur) ning pika tähtajaga optsiooni puhul madalam (tähtaeg on kaugel ja aktsia liikumine on optsiooni väärtusega võrreldes väike). Tagasinõue on samuti kõrgem volatiilse aktsia puhul ja madalam stabiilse aktsia puhul.
Margini arvutamine
Optsiooni müüja margini arvutamine põhineb optsiooni hetkeväärtusel ja optsiooni potentsiaalsel kahjul. Tavaline margini valem (kasutatakse USAs Reg T alusel ja ELis ESMA reeglite järgi) on: margin = 20% alusvara väärtusest miinus out-of-the-money summa pluss optsiooni hetke preemia.
Konkreetne näide: kaupleja müüb katmata put-optsiooni €100 aktsiale, mille strike on €95 ja preemia €2 (optsioon on out-of-the-money €5 võrra). Margina arvutamine: 20% × €10,000 = €2,000, miinus €5 × 100 = €500 (out-of-the-money summa), pluss €2 × 100 = €200 (preemia). Kogu margina on €1,700.
Marginit korrigeeritakse iga päev vastavalt aktsia hinnale ja optsiooni väärtusele. Kui aktsia langeb, margina suureneb. Kui aktsia tõuseb, margina väheneb. Müüja kontol peab olema kogu aeg piisavalt omakapitali, et katta margina, ning väljastatakse margin call, kui omakapital langeb alla maintenance margina.
Alternatiiv portfellimarginaalile
Mõned maaklerid pakuvad portfellimarginaali (PM) professionaalsetele ja suure mahuga kauplejatele. PM-mudel arvutab tagatise kogu portfelli riski põhjal, mitte iga üksiku positsiooni riski põhjal. PM-i tagatis on madalam kui tavapärane tagatis hästi maandatud (hedged) portfelli puhul ning kõrgem koondatud portfelli puhul.
PM-mudel on kõige kasulikum kauplejale, kes hoiab hajutatud optsioonide portfelli (nii pikad kui ka lühikesed optsioonid, kaetud ja katmata positsioonid, maandatud alusaktsiaga). PM-mudel on vähem kasulik kauplejale, kes hoiab ühte katmata optsioonipositsiooni, sest PM-i tagatis on sarnane tavapärasele tagatisele koondatud positsiooni puhul.
Erinevate optsioonistrateegiate tagatisnõue
Kaetud call (aktsia omamine ja call-optsiooni müümine) nõuab madalamat tagatisi kui naked call (call-optsiooni müümine ilma aktsiat omamata). Kaetud call on maandatud positsioon (aktsia katab call’i kohustuse) ning tagatis on sama, mis aktsia tagatis või aktsia täisväärtus.
Kaitsev put (aktsia omamine ja put-optsiooni ostmine) nõuab tagatisi, mis on võrdne aktsia tagatisnõudega või aktsia täisväärtusega. Put on maandus ning tagatis peegeldab ostja positsiooni aktsias, mitte put’i väärtust.
Spread (optsioonide ostmine ja müümine samal aktsial erinevate strike’idega või erinevate aegumistega) nõuab tagatisi, mis on madalam kui naked optsiooni tagatis, sest spread on maandatud positsioon. Spread’i maksimaalne kahju on määratletud ning broker kasutab määratletud kahju tagatisnõudena.
Seotud ressursid
Kust alustada
Kui hindad options margin’i, siis kõige kasulikum esimene samm on kontrollida maakleri margin’i mudelit (standardne või portfellipõhine), oma strateegia margin’i määrasid ning nõutavat maintenance margin’i. Meie broker comparison loetleb options maaklerid ja margin’i määrad, mis koos näitavad, milline margin välja näeb enne kui müüd oma esimese options’i.